Täname osalejaid!
Laekunud tööde arv 0.
Võidutöö on NEWTON.
Žürii hindas planeeringu selget ja lihtsat lahendust ning ümbruskonda sobivat hoonestuse skaalat. Maapealne ja maa-alune osa on hästi proportsioneeritud ja paigutatud, mis loob eeldused taskukohaste kodude rajamiseks. Žürii hindas selgelt kujundatud ühisala, selle head seost rohekoridoriga, kompaktse haljastuslahenduse võimalikkust ning liikluskorraldust, kus autode juurdepääs alale toimub ühest sissesõidust. Iisaku oja äärde jääv autovaba hooviala on avatud lõunapäikesele ning põhjast piiratud hoonetega, mis toimivad ka müratõkkena, ja hoonete paigutus annab võimaluse luua heade insolatsioonitingimustega kodusid. Äripindade asukoht Järveotsa tee ääres on loogiline. Nõrgaks peeti tänavaäärset ulatuslikku parkimisala. Kokkuvõttes on see kõige vähem kompromisse nõudev lahendus: NEWTON ei ole tingimata kõige efektsem idee, kuid see ühendab kõige paremini elukeskkonna kvaliteedi, linnaruumi, haljastuse ja realistliku arendatavuse.
- Kaaluda võimalust nihutada hooneid naaberkinnistutest eemale, et tagada korterite akendest avaramad vaated.
- Leida võimalused vähendada Järveotsa tee äärde jääva parkimisala mahtu.
- Kaaluda ja edasi arendada ärifrondi ja tiheda kasutusega väljakute paigutust.
- Täpsustada suure hooviala tsoneerimist eri kasutajagruppide vahel.
Lummav graafiline töö, hästi läbimõeldud ja põnev sisehoovi ruumiline lahendus, mis avaneb rohekoridori suunas. Vee hoovi keskne idee on kõige eristuvam: Iisaku soon ei jää lihtsalt krundi servas olevaks rohekoridoriks, vaid sellest tehakse projekti identiteedi kandja, sidudes selle ala keskteljeks oleva 1. korruselise kogukonna hoone mahuga. Soon avatakse ja laiendatakse meandrina sisehoovi ning seda kasutatakse sademevee kogumiseks ja liigirikkuse suurendamiseks; hoonete astmelised mahud ja haljastatud terrassid seotakse selle maastikuga. Keskne kogukonnaruum/paviljon annab kvartalile teistest töödest eristuva identiteedi ja loob tulevikus võimalusi hooviala edasiarendamiseks vastavalt tulevaste kasutajate muutuvatele vajadustele. Hinnati ka kompaktset haljastuslahendust, hoonemahtude korruselist liigendatust ning parkimisala paigutust, mis ei domineeri tänavaruumis ning jätab tänavaäärse keskkonna jalakäijale inimmõõtmelisemaks. Mahud on rütmilised ja põnevad, kuid korterite paigutamiseks keerulised. Nõrgemaks peeti autodele kahe eraldi juurdepääsu lahendust, millest üks on kavandatud pandusena, ning osade korterite puhul ei pruugi olla tagatud piisav insolatsioon — omavahel ühendatud astmelised hoonemahud vajaksid hilisemal projekteerimisel kõrgendatud tähelepanu insolatsiooni ja tuletõkke nõuetele vastavuse tagamiseks.
Tugev ja professionaalne lahendus, milles on potentsiaali hea elukeskkonna loomiseks: hea sisehoov, heade proportsioonide hoonete ühikud ning väiksemate korterite arvuga hooned, mis loovad privaatsema atmosfääri. Esindab ehk kõige paremini nö punktmajade tüpoloogiat rakendavaid konkursitöid. Parkimine on lahendatud ruumiliselt efektiivselt — maa-alune parkla koos selle keskele jääva pargialaga ning äripindade parkimine Järveotsa tee äärsete hoonete esimesel korrusel hoone all. Nii on tänavapildis loobutud domineerivast parklast ja tänavaruum jääb jalakäijasõbralikuks, kuid esimese korruse ruumiline keskkond jääb küsitavaks ning parkimiskorrus tuleb rajada hoonete alla sügavamale, poolkorruse asemel. Täissügavusega parkla ja punktmajade tüpoloogia teevad selle lahenduse iga korteri hinna orienteeruvalt 15 000 euro võrra kallimaks, vähendades seetõttu oluliselt kättesaadavust selles piirkonnas kodu otsivatele inimestele. Heade proportsioonidega väikesed mahud on kallimad ehitada kui suuremad mahud — trepikodade ja liftide arv läheb üles. Väikesed eraldiseisvad hooned annavad küll ühelt poolt võimaluse luua paremat kvaliteeti, nagu nurgakorterite paremad planeeringud, teisest küljest kompab kallim lahendus piirkonna ostuvõime piiri. Järveotsa tee äärde jäävate hoonete 1. korruse lõunapoolsele küljele oleks mõistlik rajada oma privaatse hoovialaga korterid. Töö miinuseks võib pidada ka osadele hoonetele teenindusligipääsude rajamise keerukust.